Ehk kuidas sammuda poole päevaga 17500 sammu?
Eile toimus Tartus järjekordne võimlemispidu, seekord pealkirjaga “Värve täis taevakaar”. See oli minu kolmas võimlemispidu Tartus (puudusin vaid esimeselt ja neljandalt), loodan et rohkem pause sisse ja ei tule ja kõik järgnevad peod toimuvad koos minuga.
Tegemist on tõeliselt laheda üritusega, kus tantsivad koos nii kõige pisemad kui ka kõige vanemad. Meie tantsisime seekord neidude kavad “Tuulepealne maa”, mis on väga südamlik kava. Kava autor Marju Asarov on teinud ära imelise töö, nii et tantsida oli lausa lust.
Lisaks muidugi on suure töö ära teinud ka meie fantastiline treener Nele Varendi. Mulle nii meeldib, et ta võttsi meid päntajalgu ja panigi meid tantsima! Nele on kindlasti Treener suure algustähega, sest ta mitte ei õpeta ainult tantsusamme, vaid ta külvab meid üle positiivse energiaga, süstib enesekindlusega, ta näitab meile igal hetkel, kuidas olla õige ja tõeline võimleja. Ütlen ausalt, et on tema suhtumine on külge hakanud, sest nii mitmelgi korral olen ennast tabanud mõttelt, et mis asja sa Heily küürutad siin, õige võimleja on sirge seljaga.
Mõttemallide muutust tundsin ka sellel peol tantsides. Me olime ikka seal taga pool ja no ilmselgelt ei näinud ükski pealtvaataja minu nägu. Aga ometi ei osanud ma enam tantsida/võimelda/esineda ilma naeratuseta, ilma varba sirutuseta, ilma käte pikaks venitamisteta. Ma päriselt tundsin, et ma olen selle lava staar!
Ilmselgelt ei oleks meie trennid ja esinemised need, mis nad on, kui poleks meie imelist “Kurjade emade” kampa. Me oleme nii erinevad, aga samas on meil kõigil hinges soov tantsida ja see on see, mis meid seob, mis paneb meid ühes taktsi hingama, mis paneb meid igal teisipäeval koos treenima! Me oleme võrratud!
Lõpetuseks ka video meie kavast “Tuulepealne maa”.
kilomeeter 